Mitmeid aastaid on toimunud talvine ultrajooks-retk ajal, mil talve selgroog saab murtud ja karu keerab külge. Selline sündmus on väga põnev, kus iga osaleja saab valida kas soovib läbida rada joostes, rattaga, või suuskadega. Lühidalt on kogu ettevõtmine seikluslik, sest 101 km piisavalt pikk distants et kogeda looduse poolt pakutavaid keerulisi olusi.

Käesoleval aastal lisandus Sõge Sõõr neile, kes ikka veel arvasid, et neile 101 km ei piisa. Ka minule tundus taaskord mõte osaleda ainuõige. Mainisin ka sõber Riinale oma plaanist ja kirjeldasin kui raskelt põnev see kõik on.

Ultrajooksude vähese kogemustepagasi tõttu tõin välja 50 km pikkuse formaadi sobilikkuse mis kannab nime Pehmo Rada. Riinale mõte osaleda väga meeldis, kuid vastuvõetamatu ja lausa alandavana tundus nimetus Pehmo. Pidasime nõu, et osaleme põhidistantsil ja valmistume lausa selleks.

Aitasin sattuda treeningutelgi väga rasketesse oludesse, imiteerides kõikvõimalikke eesootavaid olukordi. Kõik sujus ja Riina soetas ka tipptasemel varustust. Minul olid ka toredad mõtted, et õnnestumise korral oleks ju tore esikolmikusse kuuluda, kuigi mõistsin olema halvas konditsioonis ja ebakindlas laiali olekus.

Stardijoonele kogunes ca.250 spordisõpra. Ilm oli soodne, kuid enamus teed äärmiselt libeda jääga. Olime leidlikud, keerasime headele maastikusussidele naastud alla ja kraapisime stardist teele. Suusatajad libisesid kiiresti eest, ratturid olid tihti külili ja hädas.

Algtempo valisin mõõduka, lastes favoriitidel minna eest. Suurepärane enesetunne lagunes 60 km juures, jalad ei kerinud loodetult. Peagi möödus ka naiste võitja Marjaliisa Umb ja see mõjus alandavalt. Ma otsustasin, et jätkan nautides loodust ja lihaseid lõhkumata.

Valmistasin Tactical Foodback supi Ennuksemäe metsavendade punkris ja kuumale teele lisasin esmakordselt pisut kangemat ürdijooki. Lõpuni 20 km tundus olema juba vähe, kuid rada pakkus küllaga tõusuderohkeid metsaradu. Kui lõppu jõudsin, siis otsustasin loobuda extra ringist Sõge Sõõr.

Saunas käidud jäin ootama Riinat ja kuna tal läks tunde veel aega, jutustasin paljude tuttavatega retkest. Iga asi saab ükskord otsa ja läbi raskuste jõudis õnnelikuna Riina lõppu väga muljetavaldava kohaga esimeses pooles. Olime õnnelikud ja siinkohal tahangi õelda, et suur kordaminek on minujaoks inspireerida kedagi.

Taliharja Vanakuri pakub alati õpetlikke kogemusi ja see kulub põhivõistlustel ära. Kui pisut rääkida hooaja põhivõistlustest, siis äärmiselt kõrgetasemeline katsumus ootab mind ees 14 mail Saksamaal. THE RACE OF THE CHAMPIONS – BACKYARD MASTERS nimeline võistlus toob kokku maailma paremikust jooksjaid.

Suvel 1 juulil osalen taaskord Nuuksio Backyard Ultral, kus alati on tase tugev. Soome parimad maastikuultrajooksude sportlased on mitmed kohal ja ma täiega naudingi tugevat konkurentsi, sest siis pean keskenduma kui tahan võita. Augustis aga legendaarne Heavy Metal Ultra. Ambitsioonid on kõrged ja ettevalmistavad treeningud alles algavad ja tahan üllatada ennast, vahest ka teisi.

Ma tänan sporditeel suurt tuge ja toetust pakkunud Kliimakaubamaja ja Tactical Foodpack spetsiaaltoidu tootjat!