Esmapilgul tunduvad paljud võidud lihtsana, kuid heidame pilgu köögipoolele. Kui aasta tagasi otsustasin, et soovin osaleda Tennessees toimuval backyarf ultra maailmameistrivõistlustel, siis toimusid muutused ka treeningutes. Alustasin juba sügisel kvaliteetsete ÜKE treeningutega ja talvel jooksin kõikvõimalikel mäesuusanõlvadel, raskendatud oludes. Teadsin, et suudan hästi joosta hooajal vaid kolmel korral ja seetõttu sättisin hoolikalt põhivõistlusi. Kui Nuuksio Backyard Ultra võit oli üks eesmärkidest, kus tahtsin võita kindlasti, siis HMU jäi selliseks, kus leppisin endaga kokku võidu ja kurnatuse hinnas. Olin HMU stardis mõttega, et tahan kül võita, aga olin nõus maksma säästlikumat hinda. Vahetult enne võistlust märkasin, et minu treeninglogidel hoitakse silma pingsalt peal ja aimasin, et lätlastel on midagi plaanis. Tegin plaanides korrektuure ja sättisin ennast täiuslikus võimekuses HMU stardialasse, kuhu püstitasin konkurentidele kurjakuulutava legendaarse kollase Kliimakaubamaja logodega telgi. Seal on ruumi, et saaks kõik vajaliku laotada käeulatusse, teha massaazi ja magada. Kohale oli tulnud rahvast palju, kolmekordne maailmameister Silver Eensaar, alati tugev Reigo Lehtla ja Valmierast oli kohal juba kevadest saadik võiduplaani sepistanud lätlane Ritvars koos suure tugitiimiga. Minu kogemused on suured ja teadsin täpselt mida teen. Esmalt alustasin sedavõrd rahulikult, et säästa ennast ja vaadata, kuidas sellele reageerib lätlane. Kui oli vahefinisi 8 ring, siis tõmbasin nuuskpiiritusega enne starti pead värskemaks ja kohe stardist surusin Hokadest 3.45 minutit kilomeetrile, et võtta teistelt väikseimgi huvi. Kiireim ring tuli 28 minutiga, uus rajarekord ja vahefinisi auhind. Koheselt võtsin aega taastuda, magasin ja riietusin paksemalt, et aeglasemalt mõned ringid läbida, sest eesmärk peavõidule oli kindel. Sel hetkel olid peavõitu ja kuldset münti ihaldamas veel paljud. Öösel näitas lätlane head rütmi ja stabiilset kiirust, ning mul tuli sättida omad plaanid veelgi säästlikumaks, et minna maksimaalsele kestvusele võitlema. Kuigi jõudsin alati lätlasest hiljem telki, toimusid minu toimetused seal väga läbimõeldult ja iga sekund oli kasutatud vajalikuks toimetamiseks. Magasin igal ringil ja sõin alles stardiheli alates, ning tegin viimast esmalt kõndides. Minu põhimõte on lihtne, lihtsalt jooksen kuniks kedagi enam rajal ei ole. Tundub lihtne eks, kuid lihtsuses peitub jõud, mis toidab hinge ka rasketel hetkedel. Loomulikult treenitus peab olema korralik, aga antud formaadil saab määravaks mentaalne tugevus ja toimetamine une, ning söögiga. Tihti jälgisin lätlast ja tema toimetamisi, sest olin korralikult kodutööd teinud ja see oli väga ette aimatav, et just temaga duellile jään. Ringid möödusid 40-st sai 50 ja minu jalad olid jätkuvalt heas võimekuses. Vahepeal kippus uni kül peale, aga leidsin lahendusi ja kõik sujus. Alustades 55-dat ringi, mõistsin Ritvarsil olevat jalaga probleeme, ta peatus. Jooksin edasi ja peagi sain aru, et ka tema on lihast ja luust. Ringi lõpetades olin ajalimiidis ilusti, ning lõpujoonel sain tähistada võitu. Mind oli tulnud õnnitlema palju rahvast ja tänasin kõiki! Olin väga õnnelik, et võitsin ja samas kindel, et nii pidigi minema. Kuldne münt ja see juba kolmas tähendas minujaoks suurt kordaminekut, stabiilsust ja avaldust maailma kõige tugevamatele, et euroopas on üks mees nimega Hannes, kellega jamada ei tasu. HMU järgselt jäid lihased heasse seisu, ning üldine väsimus möödub nädalaga. Peagi alustan lühikest, aga eri ettevalmistust MM-ks, et võidelda maailma absoluutse paremikuga, kontinentaalide võitjatega ja tahan juba sportliku vihaga näidata visadust ja tarka jooksu. Tänan, et mind ümbritsevad fantastilised fännid ja minu tegemised lähevad paljudele korda! Minuga on olnud aastaid Kliimakaubamaja ja see kooslus töötab, võidud ju tulevad!
Hannes