Taliharja Vanakuri 2022

Mitmeid aastaid on toimunud talvine ultrajooks-retk ajal, mil talve selgroog saab murtud ja karu keerab külge. Selline sündmus on väga põnev, kus iga osaleja saab valida kas soovib läbida rada joostes, rattaga, või suuskadega. Lühidalt on kogu ettevõtmine seikluslik, sest 101 km piisavalt pikk distants et kogeda looduse poolt pakutavaid keerulisi olusi.

Käesoleval aastal lisandus Sõge Sõõr neile, kes ikka veel arvasid, et neile 101 km ei piisa. Ka minule tundus taaskord mõte osaleda ainuõige. Mainisin ka sõber Riinale oma plaanist ja kirjeldasin kui raskelt põnev see kõik on.

Ultrajooksude vähese kogemustepagasi tõttu tõin välja 50 km pikkuse formaadi sobilikkuse mis kannab nime Pehmo Rada. Riinale mõte osaleda väga meeldis, kuid vastuvõetamatu ja lausa alandavana tundus nimetus Pehmo. Pidasime nõu, et osaleme põhidistantsil ja valmistume lausa selleks.

Aitasin sattuda treeningutelgi väga rasketesse oludesse, imiteerides kõikvõimalikke eesootavaid olukordi. Kõik sujus ja Riina soetas ka tipptasemel varustust. Minul olid ka toredad mõtted, et õnnestumise korral oleks ju tore esikolmikusse kuuluda, kuigi mõistsin olema halvas konditsioonis ja ebakindlas laiali olekus.

Stardijoonele kogunes ca.250 spordisõpra. Ilm oli soodne, kuid enamus teed äärmiselt libeda jääga. Olime leidlikud, keerasime headele maastikusussidele naastud alla ja kraapisime stardist teele. Suusatajad libisesid kiiresti eest, ratturid olid tihti külili ja hädas.

Algtempo valisin mõõduka, lastes favoriitidel minna eest. Suurepärane enesetunne lagunes 60 km juures, jalad ei kerinud loodetult. Peagi möödus ka naiste võitja Marjaliisa Umb ja see mõjus alandavalt. Ma otsustasin, et jätkan nautides loodust ja lihaseid lõhkumata.

Valmistasin Tactical Foodback supi Ennuksemäe metsavendade punkris ja kuumale teele lisasin esmakordselt pisut kangemat ürdijooki. Lõpuni 20 km tundus olema juba vähe, kuid rada pakkus küllaga tõusuderohkeid metsaradu. Kui lõppu jõudsin, siis otsustasin loobuda extra ringist Sõge Sõõr.

Saunas käidud jäin ootama Riinat ja kuna tal läks tunde veel aega, jutustasin paljude tuttavatega retkest. Iga asi saab ükskord otsa ja läbi raskuste jõudis õnnelikuna Riina lõppu väga muljetavaldava kohaga esimeses pooles. Olime õnnelikud ja siinkohal tahangi õelda, et suur kordaminek on minujaoks inspireerida kedagi.

Taliharja Vanakuri pakub alati õpetlikke kogemusi ja see kulub põhivõistlustel ära. Kui pisut rääkida hooaja põhivõistlustest, siis äärmiselt kõrgetasemeline katsumus ootab mind ees 14 mail Saksamaal. THE RACE OF THE CHAMPIONS – BACKYARD MASTERS nimeline võistlus toob kokku maailma paremikust jooksjaid.

Suvel 1 juulil osalen taaskord Nuuksio Backyard Ultral, kus alati on tase tugev. Soome parimad maastikuultrajooksude sportlased on mitmed kohal ja ma täiega naudingi tugevat konkurentsi, sest siis pean keskenduma kui tahan võita. Augustis aga legendaarne Heavy Metal Ultra. Ambitsioonid on kõrged ja ettevalmistavad treeningud alles algavad ja tahan üllatada ennast, vahest ka teisi.


Ma tänan sporditeel suurt tuge ja toetust pakkunud Kliimakaubamaja ja Tactical Foodpack spetsiaaltoidu tootjat!

Kuidas ikkagi võitsin Heavy Metal Ultra 2021

Esmapilgul tunduvad paljud võidud lihtsana, kuid heidame pilgu köögipoolele. Kui aasta tagasi otsustasin, et soovin osaleda Tennessees toimuval backyarf ultra maailmameistrivõistlustel, siis toimusid muutused ka treeningutes. Alustasin juba sügisel kvaliteetsete ÜKE treeningutega ja talvel jooksin kõikvõimalikel mäesuusanõlvadel, raskendatud oludes. Teadsin, et suudan hästi joosta hooajal vaid kolmel korral ja seetõttu sättisin hoolikalt põhivõistlusi. Kui Nuuksio Backyard Ultra võit oli üks eesmärkidest, kus tahtsin võita kindlasti, siis HMU jäi selliseks, kus leppisin endaga kokku võidu ja kurnatuse hinnas. Olin HMU stardis mõttega, et tahan kül võita, aga olin nõus maksma säästlikumat hinda. Vahetult enne võistlust märkasin, et minu treeninglogidel hoitakse silma pingsalt peal ja aimasin, et lätlastel on midagi plaanis. Tegin plaanides korrektuure ja sättisin ennast täiuslikus võimekuses HMU stardialasse, kuhu püstitasin konkurentidele kurjakuulutava legendaarse kollase Kliimakaubamaja logodega telgi. Seal on ruumi, et saaks kõik vajaliku laotada käeulatusse, teha massaazi ja magada. Kohale oli tulnud rahvast palju, kolmekordne maailmameister Silver Eensaar, alati tugev Reigo Lehtla ja Valmierast oli kohal juba kevadest saadik võiduplaani sepistanud lätlane Ritvars koos suure tugitiimiga. Minu kogemused on suured ja teadsin täpselt mida teen. Esmalt alustasin sedavõrd rahulikult, et säästa ennast ja vaadata, kuidas sellele reageerib lätlane. Kui oli vahefinisi 8 ring, siis tõmbasin nuuskpiiritusega enne starti pead värskemaks ja kohe stardist surusin Hokadest 3.45 minutit kilomeetrile, et võtta teistelt väikseimgi huvi. Kiireim ring tuli 28 minutiga, uus rajarekord ja vahefinisi auhind. Koheselt võtsin aega taastuda, magasin ja riietusin paksemalt, et aeglasemalt mõned ringid läbida, sest eesmärk peavõidule oli kindel. Sel hetkel olid peavõitu ja kuldset münti ihaldamas veel paljud. Öösel näitas lätlane head rütmi ja stabiilset kiirust, ning mul tuli sättida omad plaanid veelgi säästlikumaks, et minna maksimaalsele kestvusele võitlema. Kuigi jõudsin alati lätlasest hiljem telki, toimusid minu toimetused seal väga läbimõeldult ja iga sekund oli kasutatud vajalikuks toimetamiseks. Magasin igal ringil ja sõin alles stardiheli alates, ning tegin viimast esmalt kõndides. Minu põhimõte on lihtne, lihtsalt jooksen kuniks kedagi enam rajal ei ole. Tundub lihtne eks, kuid lihtsuses peitub jõud, mis toidab hinge ka rasketel hetkedel. Loomulikult treenitus peab olema korralik, aga antud formaadil saab määravaks mentaalne tugevus ja toimetamine une, ning söögiga. Tihti jälgisin lätlast ja tema toimetamisi, sest olin korralikult kodutööd teinud ja see oli väga ette aimatav, et just temaga duellile jään. Ringid möödusid 40-st sai 50 ja minu jalad olid jätkuvalt heas võimekuses. Vahepeal kippus uni kül peale, aga leidsin lahendusi ja kõik sujus. Alustades 55-dat ringi, mõistsin Ritvarsil olevat jalaga probleeme, ta peatus. Jooksin edasi ja peagi sain aru, et ka tema on lihast ja luust. Ringi lõpetades olin ajalimiidis ilusti, ning lõpujoonel sain tähistada võitu. Mind oli tulnud õnnitlema palju rahvast ja tänasin kõiki! Olin väga õnnelik, et võitsin ja samas kindel, et nii pidigi minema. Kuldne münt ja see juba kolmas tähendas minujaoks suurt kordaminekut, stabiilsust ja avaldust maailma kõige tugevamatele, et euroopas on üks mees nimega Hannes, kellega jamada ei tasu. HMU järgselt jäid lihased heasse seisu, ning üldine väsimus möödub nädalaga. Peagi alustan lühikest, aga eri ettevalmistust MM-ks, et võidelda maailma absoluutse paremikuga, kontinentaalide võitjatega ja tahan juba sportliku vihaga näidata visadust ja tarka jooksu. Tänan, et mind ümbritsevad fantastilised fännid ja minu tegemised lähevad paljudele korda! Minuga on olnud aastaid Kliimakaubamaja ja see kooslus töötab, võidud ju tulevad!
Hannes